Eesti Sisearhitektide Liit
Registrikood 80074969

Kinnitatud ESLi üldkogul Tallinnas 20. märtsil 2014.

ESL Põhikiri

1. Mittetulundusühing EESTI SISEARHITEKTIDE LIIT (edaspidi – liit) on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses seadustest, käesolevast põhikirjast, liidu kodukorra eeskirjadest ning muudest asjakohastest õigusaktidest.

2. Liidu asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.

3. Liidu majandusaasta on 01.01 – 31.12.

4. Liit on asutatud 20. novembril 1990. aastal.

5. Liidu eesmärgid on:

5.1 aidata kaasa esteetilise ja inimsõbraliku elukeskkonna loomisele ning vastavate väärtushinnangute kujundamisele ühiskonnas;

5.2 arendada eesti sisearhitektuuri, hoolitseda sisearhitektuuri pärandi säilimise ning sisearhitektuuri arengu uurimise ja teadliku suunamise eest;

5.3 ühendada eesti sisearhitekte oma elukutse, aadete, kohustuste ja õiguste teostamiseks.

6. Oma eesmärkide saavutamiseks liit:

6.1 teadvustab sisearhitekti tema vastutusest tehiskeskkonna kvaliteedi eest ja osaleb sellest tulenevate ülesannete määratlemises ning pädevas ja eetilises lahendamises;

6.2 levitab töö- ja elukeskkonna väärtustamisele suunatud teadmisi ja kogemusi ning on esindatud asjaomastes nõustavates, hindavates ja otsustavates instantsides;

6.3 arendab sisearhitektide ühistegevust, samuti koostööd teiste ehitusalal tegutsevate kutsealade esindajatega;

6.4 arendab rahvusvahelisi kutsealaseid suhteid ja koostööd, vajadusel ühinedes rahvusvaheliste organisatsioonidega;

6.5 hoolitseb liikmete kutseoskuste ja huvide eest, rakendab kutseoskuste täiendamiseks sobivaid vorme, vahendeid ja soodustusi, toetab sisearhitektide koolitamist;

6.6 taotleb sisearhitektuuri loomingu ja autorite aineliste, õiguslike ja moraalsete õiguste tunnustamist ja kaitset ning osaleb vastavate õigusaktide algatamises, väljatöötamises ja täitmises;

6.7 omistab kutsekvalifikatsiooni ja osaleb sisearhitektide kutseoskuste hindamist korraldavate seadusandlike aktide algatamises, väljatöötamises ja täitmises;

6.8 teeb ettepanekuid sisearhitektuuri puudutavate seaduste ning muude õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks ja täiendamiseks ning esitab märkusi või annab arvamusi vastavate õigusaktide väljatöötamisel;

6.9 osaleb sisearhitektuurialase hariduse arendamisel ja korraldab erialaseid konkursse;

6.10 osaleb sisearhitekti ametireeglite väljatöötamises;

6.11 esindab sisearhitekte ja kaitseb nende kutsehuve kodu- ja välismaal;

6.12 korraldab näitusi, konverentse, koosolekuid, seminare, reise ning muid erialaga seonduvaid üritusi;

6.13 kogub ja vahendab sisearhitektuuri- ja ehitusalast infot, hoolitseb liidu valduses oleva dokumentaalse materjali säilimise eest, annab välja erialalisi trükiseid;

6.14 maksab loometoetusi ja stipendiume seaduses ja käesolevas põhikirjas ettenähtud korras;

6.15 väljendab liikmete ühiseid seisukohti riiklike ja ühiskondlike küsimuste aruteludel ja otsustamistel;

6.16 kirjastab liikmetele jagatavaid trükiseid;

6.17 korraldab muud tegevust, mis vastab liidu eesmärkidele ning ei ole vastuolus seaduste ega käesoleva põhikirjaga.

7. Liidu liikmeks võib olla iga Eesti Vabariigi või mõne muu riigi kodanik, kes vastab põhikirjas liikmele esitatavatele nõuetele.

8. Liidu liikmed jagunevad tegev- ja auliikmeteks.

9. Tegevliikmeks võib olla sisearhitekt

9.1 kes omab 5 (3+2) aastast erialast kõrgharidust (vastavalt akrediteeritud õppekavale) pluss 3 aastat kutsealast tööd sisearhitektuuri- või arhitektuuribüroos.

9.2 kes omab 3 aastast erialast kõrgharidust (vastavalt akrediteeritud õppekavale) pluss 5 aastat kutsealast tööd sisearhitektuuri- või arhitektuuribüroos.

9.3 Erandkorras võib Liidu tegevliikmeks vastu võtta ka isiku, kes ei oma erialast kõrgharidust, kuid kelle kutsetegevus ja kutsepraktika staazh vastavad juhatuse ja nõukoja hinnangul liikmele esitatavatele kutsepädevuse kriteeriumidele.

10. Auliikme nimetus antakse tunnustusena isikule, kelle silmapaistev tegevus on ühtinud liidu eesmärkide ja tegevusega.

11. Auliikme nimetuse andmise otsustab nõukoda. Ettepaneku teeb liidu juhatus.

12. Tegevliikmeks astuda soovija esitab liidule kirjaliku avalduse, mis vaadatakse juhatuse poolt läbi ühe kuu jooksul.

13. Tegevliikmeks astuja esitab koos avaldusega:

13.1 liidu plangil täidetud ankeedi;

13.2 portfolio kutsealast professionaalset tööd iseloomustavate materjalidega;

13.3 materjalid, mis tutvustavad muid kutsetegevusena käsitletavaid töid, nagu uurimused, publikatsioonid, esinemised meedias jm. Materjalid ja portfolio vormistada formaadis A4.

14. Juhatus teeb otsuse liikmeks vastuvõtmise kohta ühe kuu jooksul avalduse saabumisest arvates ja teatab sellest avaldajale viivitamata. Keeldumise korral sisaldab teade otsust koos põhjendusega. Keelduva otsusega mittenõustumisel võib avalduse esitanud isik pöörduda liidu nõukoja poole. Nõukoda võtab liikmeks astuja kirjaliku pretensiooni arutamisele lähimal koosolekul ja teatab lõplikust otsusest ühe nädala jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Liikmeks vastuvõtmise päevaks loetakse vastava otsuse tegemise päev.

15. Liikmeks vastuvõtmisest võib keelduda, kui liikmeks võtmine on vastuolus põhikirja või seadusega või kui liikmelisuse taotleja on liidust või mõnest muust loomeliidust välja heidetud või kui tema poolt liikmelisuse taotlemisel esitatud tööd ei vasta professionaalse sisearhitektuuri üldtunnustatud tasemele.

16. Liige võib kirjaliku avalduse alusel liidust välja astuda. Juhatus peab rahuldama liikme väljaastumisavalduse ühe kuu jooksul, tehes kindlaks väljaastunud liikme ja liidu vastastikused varalised õigused ja kohustused.

17. Liige arvatakse liidust välja:

17.1 surma korral;

17.2 põhikirja sätete ja kodukorra eiramise korral ning liidu olulisel määral kahjustamise korral;

17.3 aukohtu ettepanekul kutseeetika normide olulisel määral rikkumise korral;

17.4 liidule teadlikult valeandmete esitamise korral.

17.5 liikmemaksu tasumata jätmise korral.

18. Juhatus teeb liikme väljaarvamise kohta otsuse ja teatab selle põhjustest viivitamatult kirjalikult taasesitatavas vormis väljaarvatud isikule.

19. Väljaarvamise otsusega mittenõustumise korral on isikul õigus pöörduda nõukoja poole ühe kuu jooksul.

20. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab liige selleks majandusaastaks kehtestatud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest.

21. Liidu liikme õigused tekivad alates liikmeks vastuvõtmisega.

22. Liidu liikmel on õigus:

22.1 valida ja olla valitud liidu valitavatesse organitesse ja ametitesse;

22.2 võtta osa liidu üritustest ning algatada neid ise;

22.3 võtta üldkoosolekul sõna ja teha omapoolseid ettepanekuid;

22.4 esindada üldkoosolekul maksimaalselt kahte puuduvat liiget volikirja alusel

22.5 saada teavet liidu tegevusest ja otsustest ning teha ettepanekuid liidu tegevusse puutuvates küsimustes;

22.6 esindada juhatuse volitusel liitu kodu- ja välismaal

22.7 vajadusel pöörduda pretensioonidega juhatuse või nõukoja poole ning nõuda aukohtu kokkukutsumist vastavalt kodukorras sätestatule

22.8 luua liidu raames loomingulisi ühendusi;

22.9 kasutada õigusi ja soodustusi, mis laienevad neile liidu ühinemisel teiste loominguliste või muude ühenduste ja organisatsioonidega;

22.10 olla teiste loominguliste ühenduste ja organisatsioonide liige;

22.11 avaldada soovi mõjuvatel põhjustel liikmelisus tähtajaliselt peatada

22.12 astuda liidust välja.

23. Liige on kohustatud:

23.1 täitma liidu põhikirjast tulenevaid ja/või üldkoosoleku, juhatuse või nõukoja otsusega määratud kohustusi;

23.2 võtma aktiivselt osa liidu tegevusest;

23.3 tasuma liikmemaksu v.a auliikmed. Liikmemaks peab olema tasutud hiljemalt jooksva aasta 31. detsembriks liidu pangakontole, vastasel juhul rakendub viivis, mille suurus on fikseeritud kodukorras.

23.4 teatama liidu juhatusele oma elukoha- ja kontaktandmete muutumisest hiljemalt ühe kuu jooksul;

23.5 vastavalt käesolevas põhikirjas toodud korrale teatama liidu juhatusele teostest, mis liige on liidu loomealal loonud;

23.6 käituma teiste liidu liikmete suhtes aumehelikult ja järgima liidu kutse-eetika norme.

24. Juhatusel on õigus liikmemaksu mittetasunu liikmeõigused peatada 3 kuu möödumisel maksu tasumise tähtajast; liikmeõigused taastatakse pärast maksuvõla laekumist 14 päeva jooksul. Liikmel on mõjuval põhjusel võimalus omal soovil liikmemaksu tasumisest loobuda enda poolt määratud ajavahemikus või määramatuks ajaks, millest tuleb teatada liidu sekretärile kirjalikult. Soovitud kuupäevast peatatakse põhikirjas nimetatud liikmeõigused. Liidu tegevusega taasühinemisest teatamisel taastatakse liikmeõigused liikmemaksu tasumise kuupäevast 14 päeva möödumisel.

25. Liidu liikmete üldkoosolek on liidu kõrgeim juhtimisorgan.

26. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

26.1 liidu tegevuse peasuundade määramine, aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine ning kodukorra ja raamatupidamise sise-eeskirjade kehtestamine;

26.2 liidu sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse ja tasumise korra kehtestamine;

26.3 põhikirja muutmine, täiendamine ja uue põhikirja vastuvõtmine;

26.4 liidu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine;

26.5 juhatuse esimehe ja liikmete, nõukoja, aukohtu, revisjoni- ning loometoetuste ja -stipendiumide komisjoni valimine kahe aastaseks perioodiks. Iga liidu liige võib osutuda valituks samasse instantsi maksimaalselt kaks järjestikust valimisperioodi. Erandiks on siinkohal endise juhatuse esimees, kes jätkab peale oma ametivolituste lõppemist (ühe lisa valimisperioodi vältel siis 3-l või 5-l aastal) juhatuse tavaliikmena, et tagada järjepidevus organisatsiooni töös ja selle põhieesmärkide elluviimisel.

26.6 kutse-eetika normide kinnitamine;

26.7 juhatuse ja revisjonikomisjoni aruannete ära kuulamine ja kinnitamine;

26.8 juhatuse esimehe ja teiste oma töö eest tasu saavate liidu töötajate palga ja kompensatsioonide suuruse kinnitamine. Ettepanekud tasude suuruse osas teeb nõukoda;

26.9 muude liidu tegevusega seotud küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

27. Liidu üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.

27.1. korraline üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt üks kord majandusaasta jooksul.

27.2. erakorralised üldkoosolekud kutsutakse kokku korraliste üldkoosolekute vahelisel perioodil, kui seda nõuab juhatus, nõukoda, revisjonikomisjon või 1/10 liidu liikmetest oma kirjalikus avalduses juhatuse nimele. Erakorraline üldkoosolek tuleb kokku kutsuda hiljemalt 30 päeva jooksul pärast nõudmise esitamist.

28. Üldkoosoleku päevakorda täiendava päevakorrapunkti lisamise soovist teavitamiseks tuleb saata kirjalik avaldus viie päeva jooksul peale üldkoosoleku väljakuulutamist juhatuse nimele. Kui täiendava päevakorrapunkti lisamist soovivad vähemalt 10 hääleõiguslikku liiget, ei saa juhatus sellest ettepanekust keelduda.

29. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab juhatus liikmetele kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg, koht, päevakord ja koht, kus saab tutvuda arutamisele tulevate küsimustega seotud materjalide ja otsuste projektidega.

30. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on koosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud.

31. Üldkoosoleku läbiviimisele kohaldatakse seaduses ettenähtut, kui käesolev põhikiri ei näe ette teisiti.

32. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 1/3 liidu liikmetest. Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, kutsutakse sama päevakorraga üldkoosolek uuesti kokku hiljemalt kolme nädala jooksul, kuid mitte varem kui kaheksa päeva pärast. Sellisel juhul on uus üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt 1/5 liidu liikmetest.

33. Üldkoosoleku otsused on vastu võetud, kui nende poolt on hääletanud üle poole koosolekul osalenud liikmetest, kusjuures otsuste vastuvõtmisel on igal liikmel või tema esindajal 1 hääl. Otsused põhikirja vastuvõtmise, muutmise ja täiendamise ning liidu tegevuse lõpetamise kohta on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja seadus ei näe ette suuremat häälteenamust. Põhikirjas ettenähtud liidu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek. Esindajaks võib olla ainult teine liidu liige, kellele on antud lihtkirjalik volikiri.

34. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli suhtes rakendatakse seaduses ettenähtud nõudeid. Allkirjastatud protokoll peab olema liidu liikmetele kättesaadav juhatuse asukohas 14 päeva möödumisel üldkoosoleku lõppemisest ja digitaalselt liidu kodulehel.

35. Üldkoosolekute vahelisel perioodil täidab liidu üldkoosoleku ülesandeid nõukoda (volinike koosolek). Nõukoda nõustab juhatust ja kinnitab juhatuse otsused, mis on Liidu tegevuse seisukohalt olulised ning ületavad juhatuse pädevuse. Nõukoja tegevuse kohta kohaldatakse põhikirjas ja seaduses üldkoosoleku kohta sätestatut, kui käesoleva jao sätted ei näe ette teisiti.

36. Nõukoda võib võtta vastu otsuseid üldkoosoleku pädevusse kuuluvates küsimustes, välja arvatud põhikirja muutmise osas, mis reguleerib üldkoosoleku ja nõukoja vahelist pädevuse jaotust.

37. Nõukoda koosneb 15 liikmest, kes valitakse üldkoosoleku poolt kaheks aastaks. Nõukoda valib nõukoja esimehe lihthäälte enamusega. Nõukoja koosolekuid juhatab nõukoja esimees.

38. Nõukoja istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. Nõukoja kokkukutsumise õigus on nõukoja esimehel, juhatusel, revisjonikomisjonil või kui seda nõuavad vähemalt 10 hääleõiguslikku liidu liiget oma kirjalikus avalduses nõukoja esimehe nimele.

Juhatuse liige võib osaleda nõukoja koosolekul hääleõiguseta.

39. Nõukoda on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 1/2 nõukoja liikmetest.

40. Nõukoja pädevuses on ka järgmiste küsimuste otsustamine:

40.1. kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine;

40.2. teistesse organisatsioonidesse ja liitudesse astumise otsustamine;

40.3. vajadusel üldkoosoleku ja juhatuse tegevust reguleeriva statuudi kinnitamine;

40.4. liidu juhtimise ja tegevuse muude küsimuste otsustamine, mis ei ole antud seaduse või käesoleva põhikirjaga muude organite pädevusse.

41. Ülevaate nõukoja tegevusest esitab korralisele üldkoosolekule nõukoja esimees. Nõukoja otsused esitatakse üldkoosolekule kinnitamiseks

42. Liidu tegevust juhib juhatus, mis koosneb seitsmest liikmest. Juhatuse esimees ja selle kuus liiget valitakse üldkogu poolt. Juhatuse liikmed valivad endi hulgast kolm liiget, kes esindavad liitu allkirjaõigusega ainuisikuliselt kõigis õigustoimingutes. Teised juhatuse liikmed esindavad liitu allkirjaõigusega kõik koos. Juhatuse liige ei tohi samaaegselt kuuluda nõukotta.

43. Juhatus teeb otsuseid koosolekul. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud juhatuse liikmetest. Igal juhatuse liikmel on otsuse vastuvõtmisel üks hääl.

44. Juhatuse koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik kohalolnud juhatuse liikmed. Protokoll vormistatakse kolme päeva jooksul, protokollija saadab protokolli koosolekust osavõtjatele tutvumiseks. Allkirjastatud protokoll peab olema Liidu liikmetele kättesaadav juhatuse asukohas 14 päeva möödumisel juhatuse koosoleku lõppemisest ja liidu kodulehel.

45. Juhatuse esimehe ja liikmete töö võib olla tasustatud. Võimalike tasumäärade ettepanekud kinnitab nõukoda.

46. Juhatuse pädevusse kuulub:

46.1. üldkoosoleku ja nõukoja kokkukutsumine ja selle päevakorras arutamisele tulevate küsimuste ettevalmistamine;

46.2. üldkoosoleku ja nõukoja otsuste täitmine;

46.3. liikmete liitu vastuvõtmise ning väljaastumise ja -arvamise otsustamine;

46.4. liidu aasta tegevuskava ja eelarve koostamine ning nende esitamine nõukojale ja üldkoosolekule kinnitamiseks;

46.5. liidu igapäevase majandustegevuse korraldamine: sealhulgas raamatupidamise korraldamine ja lepingute sõlmimine liidu nimel, mis ei kuulu üldkoosoleku ja nõukoja pädevusse.

46.6. liidu liikmete erialasest tegevusest lähtuvate igapäevamurede lahendamisele kaasaaitamine

46.7. liidu esindamine avalikkuse ees

47. Juhatus koostab oma valimisperioodiaegse tegevuskava, mille kinnitab nõukoda.

48. Juhatus moodustab vajadusel oma ülesannete täitmiseks temale alluvad ajutised või alalised toimkonnad.

49. Juhatusel on õigus oma ülesannete täitmiseks rakendada palgatöötajaid ja määrata nende tööülesanded.

50. Juhatusel on õigus määrata projektijuhtimistasusid konkreetsete tähtajaliste aja- ning töömahukate kuid organisatsiooni seisukohalt olulise tähtsusega projektide puhul. Samuti võib juhatus korraldada antud puhkudel avalikke konkursse vabadele tasustatavatele projektijuhtide kohtadele, millest teavitatakse liikmeid liidu kodulehel. Kui projektijuhiks osutub valituks juhatuse liige, määrab tehingu tingimused nõukoda.

51. Liidu eesmärgiks on tegutseda kooskõlas kehtiva kutseseadusega tööturul tegutsevatele sisearhitektidele kutsekvalifikatsiooni andjana.

52. Liidu esindajad kutsekomisjoni koosseisu nimetab, selle tegevusstatuudi ning kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise korra kooskõlastab nõukoda.

53. Liidu tegevliikmete poolt liidu loomealal loodud ja nende poolt liidule teatatud teoste kohta peab arvestust juhatus.

54. Liidu liige on kohustatud teatama tema poolt kalendriaasta jooksul liidu loomealal loodud teostest, liidu juhatusele selleks ettenähtud ankeedil jaanuari kuu jooksul.

55. Juhatusel on vajaduse korral õigus nõuda liidu liikmetelt teose kohta täiendavaid andmeid.

56. Loometoetuste ja stipendiumide määramine kuulub selleks eraldi moodustatud komisjoni (edaspidi – komisjon) pädevusse, vastavalt Loovisikute ja Loomeliitude seadusele.

57. Komisjoni kuuluvad vähemalt kolm liidu liiget, kes valitakse üldkoosoleku poolt kaheks aastaks kuni järgmiste valimisteni. Komisjoni töösse loometoetuste määramise otsustamisel on komisjoni liikmena kaasatud kultuuriministri nimetatud ametnik.

58. Komisjoni kutsub kokku juhatus vastavalt vajadusele.

59. Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekul osalevad vähemalt pooled komisjoni liikmetest. Loometoetuse määramise otsustamisel on komisjon otsustusvõimeline, kui selle koosolekul osaleb vajaliku kvoorumi hulgas kultuuriministri nimetatud ametnik.

60. Komisjoni otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole komisjoni koosolekul osalenud liikmetest.

61. Loometoetuse saajate registrit ning arvestust liidu poolt määratud ja makstavate loometoetuste üle peab liidu juhatus. Registrisse kannab juhatus järgmised andmed:

61.1 toetust saava loovisiku nimi;

61.2 toetuse maksmise ajavahemik;

61.3 toetuse määramise otsuse number ja kuupäev;

61.4 toetuse suurus;

61.5 toetuse maksmise lõpetamise kuupäev ja põhjus.

62. Komisjon võib määrata stipendiume liidu loomeala seisukohalt oluliseks loome-, õppe- ja teadustööks mh riigieelarvest eraldatud toetuse arvelt, kui seda toetust ei kasutata aasta jooksul täielikult loometoetuste maksmiseks vabakutselistele loovisikutele.

63. Komisjon otsustab stipendiumi eraldamist konkreetse taotluse alusel. Stipendiumi taotlemist, suurust, maksmise tingimusi ja aruande esitamise tähtaegu reguleerib „ESL loovisikute stipendiumide ja muude hüvitiste taotlemise ja maksmise kord”.

64. Stipendiumi võib taotleda liidu tegevliige, kes:

64.1 ei taotle ega saa stipendiumi samal eesmärgil ühestki teisest loomeliidust;

64.2 kellel puudub liikmemaksu- ja andmete esitamise võlgnevus liidu ees.

65. Komisjoni liige ei või hääletada, kui komisjon otsustab loometoetuse või stipendiumi määramist talle või tema lähikondlasele (abikaasale, otsejoones sugulasele, õele, vennale, õe või venna alanejale sugulasele, abikaasa otsejoones sugulasele, abikaasa õele või vennale). Käesolevas punktis nimetatud juhul ei arvestata selle komisjoni liikme häält ka esindatuse määramisel.

66. Juhatus avaldab loometoetuste saajate nimed, projektide nimetused ja toetussummade suurused liidu kodulehel.

67. Liidu vara tekib:

67.1 liikmete liikmemaksudest ja sihtotstarbelistest maksetest;

67.2 vara kasutamisest ja tegevusest saadavast tulust;

67.3 korraldatavatest tasulistest üritustest;

67.4 juriidiliste ja füüsiliste isikute annetustest ning muudest laekumistest.

68. Liit peab oma tegevuse raamatupidamisarvestust seaduses ettenähtud korras. Juhatus esitab majandusaasta aruande nõukojale läbivaatamiseks enne üldkoosolekut.

69. Liidu tegevust kontrollib 3-e liikmeline revisjonikomisjon, kelle liikmed valitakse üldkogul kaheks aastaks kuni järgmiste valimisteni.

70. Revisjonikomisjon kontrollib liidu finantsmajanduslikku tegevust üks kord aastas pärast majandusaasta lõppu, koostab kontrolli tulemuste kohta aruande ja esitab selle nõukojale läbivaatamiseks ja üldkoosolekule kinnitamiseks.

71. Vajadusel kontrollib revisjonikomisjon Liidu jooksva tegevuse vastavust kehtivale seadusandlusele erakorralise revisjoniga. Erakorralist revisjoni võivad algatada üldkogu, nõukoda või kui seda nõuavad vähemalt 1/10 hääleõiguslikku Liidu liiget oma kirjalikus avalduses revisjonikomisjoni nimele.

72. Juhatuse ja muu organi liikmed on kohustatud võimaldama revisjoni läbiviijatel tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.

73. Liidu kolmeliikmeline aukohus ja selle kaks asendusliiget valitakse üldkoosolekul kaheks aastaks kuni järgmiste valimisteni.

74. Aukohus arutab liidu liikmete kutse-eetika rikkumisi ning liidu liikmete vahelisi kutseeetika alaseid vaidlusi ning esindab liidu nõudlikkust liikmete vastutustundliku ja kutseeetilise tegevuse ning väärika käitumise suhtes. Vajadusel on aukohtul õigus kaasata oma töösse vastava ala eksperte.

75. Aukohus toimib arbiteri ja nõustajana:

75.1 soovitab lahendusi ja otsustusi liidu kutse-eetika normide rikkumise juhtumitel;

75.2 toimib vahendajana liidu organite ja liikmete vaheliste lahkarvamuste kõrvaldamisel;

75.3 nõustab vajadusel liidu juhtorganeid.

76. Aukohtu ettepanekul tehtud otsuse kinnitab nõukoda ning teeb selle asjaosalistele teatavaks ühe nädala jooksul otsuse kinnitamise päevast arvates.

77. Aukohtu kodukorra, mis muuhulgas täpsustab aukohtu pädevuse, kinnitab nõukoda.

78. Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine.

79. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist läheb allesjäänud vara üle riigile. Liidu likvideerimine,

80. Ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras.