Sise- ja maastikuarhitektid kurdavad ebavõrdsust

Postimees 19.04.2011

Erinevalt n-ö päris arhitektidest ei kuulu sise- ja maastikuarhitektid enam majandustegevuse registrisse. Väidetavalt on aga paljudel hangetel osalemiseks tarvis sealset registreeringut.

«Kui omavalitsus kuulutab välja hanke näiteks puhkeala projekteerimiseks, on tavapärane, et küsitakse majandustegevuse registri (MTR) registreeringut, kuna see kõrvaldab ettevõtted, kel pole vajalikke spetsialiste olemas,» rääkis maastikuarhitekt Sulev Nurme.

MTR hõlmab ettevõtjaid, kes tegutsevad erinõuetega tegevusaladel, kuid majandusministeerium otsustas, et maastiku- ja sisearhitektuuriga tegelevad ettevõtted ei saa end seal enam registreerida.

Seega tuleks nüüd Nurme sõnul maastikuarhitektuuribüroodel võtta palgale mõni arhitekt või insener, kellel on ehitusprojekteerimise õigus, et too siis lihtsalt alla kirjutaks.

«Meie tegeleme parkide ja puhkealade haljastusega ning meil pole mõtet võtta tööle inimest, kellele pole tegelikult tööd anda,» ütles Nurme.

«See mõjub vabaturgu piiravalt,» kirus ka Eesti Sisearhitektide Liidu juhatuse esimees Priit Põldme. «Tekib olukord, kus sisearhitektuuribüroo ei saa olla peatöövõtja. Tuleb hakata otsima mingeid kehasid, kellel oleks sobilik arhitektuuridiplom.»

Suurem läbiprojekteerimine

Miks nii tehti? «Enne oli pikka aega anarhia, kus MTRi sai ennast kirja panna põhimõtteliselt iga firma, kellel oli mingisugune spetsialist,» kirjeldas Nurme varem valitsenud olukorda. «Nüüd võtsid nad aluseks ehitusseaduse ja tegid nii, et registreerida saavad ainult need, kellel on see õigus ehitusseadusest.»

Maastiku- ja sisearhitektuur pole aga ehitusseaduses kirjas.

«Teine põhjendus oli suisa jabur – kuna maastiku projekteerimine ei hõlmavat objekte, mis on inimestele ohtlikud, siis pole mõtet ka seda MTRis registreerida,» rääkis Nurme. «Sisuliselt tähendas see seda, et maastiku projekteerimist võiks teha justkui kõik. See ajab erialainimesed täitsa tigedaks.»

Põldme selgitas, et sisearhitektuur seondub interjööris kasutatavate materjalide, nende tervislikkusega, põrandate libedusega ja sellega, et kinos lagi alla ei kuku.

«Sisearhitektid pole kardinaseadjad, seinavärvi ja tapeedi valijad, vaid sisearhitektuur on ikka suuremat sorti läbiprojekteerimine,» märkis ta.

Registreerimist pole vaja

Majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmeti sõnul ei ole aga maastiku- ja sisearhitektuur kunagi vajanud MTRi registreeringut.

«Kuni määruse jõustumiseni olid tegevusala täpsustused reguleerimata ehk ehituse ja projekteerimise alal tegev ettevõte sai MTRis märkida oma tegevusala täpsustuseks seda, mida ise soovis, muu hulgas ka sise- või maastikuarhitektuuri,» rääkis Sarmet. «Mingit kohustust registreerida ei olnud ja lisaõigusi see ettevõtjale ei andnud.»

Sarmet ütles, et kuna seadus sise- ja maastikuarhitektuuri projekteerimiseks MTRis registreerimist ette ei näe, on vale väide, nagu peaks nad hangetel osalemiseks olema registreeritud MTRis. Kui mõni hankija seda nõuab, tuleb tema sõnul ministeeriumi teavitada.

Ministeerium lähtub põhimõttest, et riik tohib ettevõtlusesse sekkuda ja kunstlikke piiranguid seada vaid juhul, kui see on hädavajalik ehk eelkõige aitab vähendada ohtu elule, tervisele ja varale.

«Sise- või maatikuarhitekti loodud kunstilise kontseptsiooni realiseerimise ohutuse küsimused lahendavad eelkõige insenerid,» leidis Sarmet. Samas on näiteks arhitektid jätkuvalt registris.

X