ESL Põhikiri
kinnitatud ESL üldkoosolekul 19.11.2009.a.
I Üldsätted
1.Mittetulundusühingu nimi on EESTI SISEARHITEKTIDE LIIT (edaspidi – liit).
2.Liit on asutatud 20. novembril 1990. aastal.
3.Liidu eesmärgid on:
3.1.luua vaimselt ja füüsiliselt väärtuslik elukeskkond, mõjutada ühiskonna sotsiaalset ja kultuurilist arengut;
3.2.arendada eesti sisearhitektuuri, hoolitseda sisearhitektuuri pärandi säilimise ning sisearhitektuuri arengu uurimise ja teadliku suunamise eest;
3.3.ühendada eesti sisearhitekte oma elukutsete, aadete, kohustuste ja õiguste teostamiseks.
4.Oma eesmärkide saavutamiseks liit:
4.1.teadvustab sisearhitekti tema vastutusest tehiskeskkonna kvaliteedi eest ja osaleb sellest tulenevate ülesannete määratlemises ning pädevas ja eetilises lahendamises;
4.2.rakendab enda käsutuses olevaid vahendeid projekteerimise ning ehitus- ja tööstustoodangu kvaliteedi pidevaks parandamiseks;
4.3.levitab töö- ja elukeskkonna väärtustamisele suunatud teadmisi ja kogemusi ning on esindatud asjaomastes nõustavates, hindavates ja otsustavates instantsides;
4.4.arendab rahvusvahelisi kutsealaseid suhteid ja koostööd, vajadusel ühinedes rahvusvaheliste organisatsioonidega;
4.5.hoolitseb liikmete kutseoskuste ja huvide eest;
4.6.taotleb sisearhitektuuri loomingu ja autorite aineliste, õiguslike ja moraalsete õiguste tunnustamist ja kaitset;
4.7.osaleb vastavate seadusandlike aktide algatamises, väljatöötamises ja täitmises;
4.8.osaleb sisearhitektide kutseoskuste hindamist ja töö tasustamist korraldavate seadusandlike aktide algatamises, väljatöötamises ja täitmises;
4.9.osaleb sisearhitekti ametireeglite väljatöötamises;
4.10.rakendab kutseoskuste täiendamiseks sobivaid vorme, vahendeid ja soodustusi, toetab sisearhitektide koolitamist;
4.11.esindab sisearhitekte ja kaitseb nende kutsehuve kodu- ja välismaal;
4.12.väljendab liikmeskonna seisukohti riiklike ja ühiskondlike küsimuste aruteludel ja otsustamistel;
4.13.maksab loometoetusi seaduses ja käesolevas põhikirjas ettenähtud korras;
4.14.annab stipendiume õppe- ja teadustööks ning loominguliseks tegevuseks;
4.15.korraldab muud tegevust, mis vastab liidu eesmärkidele ning ei ole vastuolus seaduste ega käesoleva põhikirjaga.
II Tegevuse põhimõtted
5.Liit on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses seadustest ja käesolevast põhikirjast ning muudest asjakohastest õigusaktidest.
6.Liidu asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
7.Liidu majandusaasta on 01.01.-31.12.
III Liikmeks võtmine, väljaastumine ja väljaarvamine
8.Liidu liikmeks võib olla iga Eesti Vabariigi või mõne muu riigi kodanik, kes vastab põhikirjas liikmele esitatavatele nõuetele.
9.Asutamiskoosolekust osavõtnud liidu asutajad on liidu liikmed.
10.Liidu liikmed jagunevad tegev-, toetaja- ja auliikmeteks.
11.Tegevliikmeks võib olla sisearhitekt
• kes omab 5 (3+2) aaastast erialast kõrgharidust (vastavalt akrediteeritud õppekavale) pluss 1 aasta professionaalset tööd sisearhitektuuri- või arhitektuuribüroos.
• kes omab 4 aastast erialast kõrgharidust (vastavalt akrediteeritud õppekavale) pluss 2 aastat professionaalset tööd sisearhitektuuri- või arhitektuuribüroos ja esitab lisaks nõutud materjalidele tööandja soovituse.
• kes ei oma täielikku erialast kõrgharidust — 1,5 aastat professionaalset tööd sisearhitektuuri- või arhitektuuribüroos iga puuduva, 5 aasta erialase kõrghariduse aasta eest ja esitab lisaks nõutud materjalidele tööandja soovituse.
12.Toetajaliikmeks võib olla liidu põhikirja heakskiitev ja teda aineliselt või moraalselt toetada sooviv füüsiline isik. Toetajaliikme tegevus- ja esindusvormid määratakse vajadusel koostööaktiga.
13.Auliikme nimetus antakse tunnustusena isikule, kelle silmapaistev tegevus on ühtinud liidu eesmärkide ja tegevusega. Auliikme nimetuse andmise algatab nõukoda, tehes vastava ettepaneku juhatusele otsustamiseks.
14.Tegev- ja toetajaliikmeks astuda soovija esitab liidule kirjaliku avalduse, mis vaadatakse juhatuse poolt läbi ühe kuu jooksul.
15.Tegevliikmeks astuja esitab koos avaldusega:
• liidu plangil täidetud ankeedi;
• portfolio kutsealast professionaalset tööd iseloomustavate materjalidega;
• materjalid, mis tutvustavad muid kutsetegevusena käsitletavaid töid, nagu uurimused, publikatsioonid, esinemised meedias jm.
Materjalid ja portfolio vormistada formaadis A4.
16.Juhatus teeb otsuse liikmeks vastuvõtmise kohta ühe kuu jooksul avalduse saabumisest arvates ja teatab sellest avaldajale viivitamata. Keeldumise korral sisaldab teade — otsuse koos põhjendusega. Keelduva otsusega mittenõustumisel võib avalduse esitanud isik pöörduda liidu nõukoja poole. Nõukoda võtab liikmeks astuja kirjaliku pretensiooni arutamisele lähimal koosolekul ja teatab lõplikust otsusest ühe kuu jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Liikmeks vastuvõtmise päevaks loetakse vastava otsuse tegemise päev.
17.Liikmeks vastuvõtmisest võib keelduda, kui liikmeks võtmine on vastuolus põhikirja või seadusega või kui liikmelisuse taotleja on liidust või mõnest muust loomeliidust välja heidetud või kui tema poolt liikmelisuse taotlemisel esitatud tööd ei vasta professionaalse sisearhitektuuri üldtunnustatud tasemele.
18.Liige võib kirjaliku avalduse alusel liidust välja astuda. Juhatus peab rahuldama liikme väljaastumisavalduse ühe kuu jooksul, tehes kindlaks väljaastunud liikme ja liidu vastastikused varalised õigused ja kohustused.
19.Liige arvatakse liidust välja:
19.1.surma korral;
19.2.põhikirja sätete ja kodukorra täitmata jätmise korral ning liidu olulisel määral kahjustamise korral;
19.3.aukohtu ettepanekul kutseeetika normide olulisel määral rikkumise korral;
19.4.liidule teadlikult valeandmete esitamise korral.
20.Juhatus teeb liikme väljaarvamise kohta otsuse ja teatab selle põhjustest viivitamatult kirjalikult väljaarvatud isikule.
21.Väljaarvamise otsusega mittenõustumise korral on isikul õigus pöörduda nõukoja poole.
22.Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab liige selleks majandusaastaks kehtestatud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest.
IV Liikme õigused, kohustused ja varaline vastutus
23.Liidu liikme õigused tekivad alates liikmeks vastuvõtmisega.
24.Liidu liikmel on õigus:
• valida ja olla valitud liidu valitavatesse organitesse ja ametitesse;
• võtta osa liidu üritustest ning algatada neid ise;
• võtta osa liidu üldkoosolekutest;
• esindada üldkoosolekul teist liidu liiget volikirja alusel;
• saada teavet liidu tegevusest ja otsustest ning teha ettepanekuid liidu tegevusse puutuvates küsimustes;
• pöörduda aukohtu poole põhikirjas ettenähtud alustel ja korras;
• luua liidu raames loomingulisi ühendusi;
• kasutada õigusi ja soodustusi, mis laienevad neile liidu ühinemisel teiste loominguliste või muude ühenduste ja organisatsioonidega;
• olla teiste loominguliste ühenduste ja organisatsioonide liige;
• astuda liidust välja.
25.Liige on kohustatud:
• täitma liidu põhikirjast tulenevaid ja/või üldkoosoleku, juhatuse või nõukoja otsusega määratud kohustusi;
• võtma aktiivselt osa liidu tegevusest;
• tasuma sisseastumis- ja liikmemaksu ning sihtotstarbelisi makseid liidu üldkogu otsusega ettenähtud suuruses ja korras. Liikmemaksu tasumine on vabatahtlik auliikmetel ja pensioniealistel liikmetel. Liikmemaks peab olema tasutud hiljemalt kevadiseks üldkoosolekuks liidu pangakontole;
• teatama liidu juhatusele oma elukoha- ja kontaktandmete muutumisest mõistliku aja jooksul;
• vastavalt käesolevas põhikirjas toodud korrale teatama liidu juhatusele teostest, mis liige on liidu loomealal loonud;
• käituma teiste liidu liikmete suhtes aumehelikult ja järgima liidu kutse-eetika norme.
26.Liige ei vastuta liidu kohustuste eest.
27.Juhatusel on õigus liikmemaksu mittetasunu liikmeõigused peatatakse 3 kuu möödumisel maksu tasumise tähtajast; liikmeõigused taastatakse pärastmaksuvõla laekumist 14 päeva jooksul. Liikmel on mõjuval põhjusel võimalus omal soovil liikmemaksu tasumisest loobuda enda poolt määratud ajavahemikus või määramatuks ajaks, millest tuleb teatada liidu sekretärile kirjalikult. Soovitud kuupäevast peatatakse põhikirjas nimetatud liikmeõigused. Liidu tegevusega taasühinemisest teatamisel taastatakse liikmeõigused liikmemaksu tasumise kuupäevast 14 päeva möödumisel. Liikme õiguste peatamise ajaks peab liige andma oma liikmekaardi hoiule liidu liikmesuse arvestust pidava isiku kätte.
V Liidu juhtimine
28.Liidu liikmete üldkoosolek on liidu kõrgeim juhtimisorgan.
29.Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
29.1.liidu tegevuse peasuundade määramine, aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine ning kodukorra kehtestamine;
29.2.liidu sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse ja tasumise korra kehtestamine;
29.3.lõhikirja muutmine, täiendamine ja uue põhikirja vastuvõtmine;
29.4.liidu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine;
29.5.juhatuse, nõukoja ja revisjonikomisjoni valimine 2-aastaseks perioodiks;
29.6.kutse-eetika normide kinnitamine;
29.7.juhatuse ja revisjonikomisjoni aruannete ära kuulamine ja kinnitamine;
29.8.muude liidu tegevusega seotud küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
30.Liidu üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.
30.1.Korraline üldkoosolek kutsutakse kokku kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppu.
30.2.Erakorralised üldkoosolekud kutsutakse kokku korralise üldkoosoleku vahelisel perioodil nõukoja või juhatuse otsusega või kui seda nõuavad kirjalikult 1/10 liidu liikmetest.
31.Üldkoosoleku läbiviimisele kohaldatakse seaduses ettenähtut, kui käesolev põhikiri ei sätesta teisiti.
32.Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 1/3 liidu liikmetest. Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, kutsutakse sama päevakorraga üldkoosolek uuesti kokku hiljemalt kolme nädala jooksul, kuid mitte varem kui kaheksa päeva pärast. Sellisel juhul on uus üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt 1/5 liidu liikmetest.
33.Üldkoosoleku otsused on vastu võetud, kui nende poolt on hääletanud üle poole koosolekul osalenud liikmetest, kusjuures otsuste vastuvõtmisel on igal liikmel või tema esindajal 1 hääl. Otsused põhikirja vastuvõtmise, muutmise ja täiendamise ning liidu tegevuse lõpetamise kohta on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja seadus ei näe ette suuremat häälteenamust. Põhikirjas ettenähtud liidu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek. Esindajaks võib olla ainult teine liidu liige, kellele on antud lihtkirjalik volikiri.
34.Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli suhtes rakendatakse seaduses ettenähtud nõudeid. Protokoll peab olema liidu liikmetele kättesaadav juhatuse asukohas 14 päeva möödumisel üldkoosoleku lõppemisest.
VI Nõukoda
35.Üldkoosolekute vahelisel perioodil täidab liidu üldkoosoleku ülesandeid nõukoda (volinike koosolek). Nõukoja tegevuse kohta kohaldatakse põhikirjas ja seaduses üldkoosoleku kohta sätestatut, kui käesoleva jao sätted ei näe ette teisiti.
36.Nõukoda võib võtta vastu otsuseid üldkoosoleku pädevusse kuuluvates küsimustes, välja arvatud põhikirja muutmise osas, mis reguleerib üldkoosoleku ja nõukoja vahelist pädevuse jaotust.
37.Nõukoda koosneb 15 liikmest, kellest 14 valitakse üldkoosoleku poolt kaheks aastaks. Nõukoda juhatab juhatuse esimees, kes on ühtlasi ex officio nõukoja 15. liige ja nõukoja esimees ning nõukoja koosolekute juhataja.
38.Nõukoja kutsub kokku juhatus. Juhatuse liige, kes ei ole nõukoja liige võib osaleda nõukoja koosolekul sõnaõigusega.
39. Nõukoda on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 1/3 nõukoja liikmetest.
40. Nõukoda moodustab enda liikmetest kolmeliikmelise aukohtu, mis arutab liidu liikmete kutse-eetika rikkumisi ning liidu liikmete vahelisi kutse-eetika alaseid vaidlusi ning esindab liidu nõudlikkust liikmete vastutustundliku ja kutse-eetilise tegevuse ning väärika käitumise suhtes. Aukohtu kodukorra ning pädevuse kinnitab nõukoda. Aukohtu menetluse algatamiseks pöördub liige nõukoja poole.
41.Aukohus toimib arbiteri ja nõustajana:
• soovitab lahendusi ja otsustusi liidu kutse-eetika normide rikkumise juhtumitel;
• toimib vahendajana liidu organite ja liikmete vaheliste lahkarvamuste kõrvaldamisel;
• nõustab vajadusel liidu juhtorganeid.
42.Aukohtu ettepanekul tehtud otsuse kinnitab nõukoda ning teeb selle asjaosalistele teatavaks ühe nädala jooksul otsuse kinnitamise päevast arvates.
43. Nõukoda võib kinnitada aukohtu kodukorra, mis muuhulgas täpsustab aukohtu pädevust.
44. Lisaks üldkoosoleku pädevusele on nõukoja pädevuses:
44.1. kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine;
44.2. teistesse organisatsioonidesse ja liitudesse astumise otsustamine;
44.3.vajadusel üldkoosoleku ja juhatuse tegevust reguleeriva statuudi kinnitamine;
44.4. liidu juhtimise ja tegevuse muude küsimuste otsustamine, mis ei ole antud seaduse või käesoleva põhikirjaga muude organite pädevusse.
VII Juhatus
45. Liidu tegevust juhib juhatus, mis koosneb seitsmest liikmest. Juhatuse liikmed valivad endi hulgast kolm liiget, kes esindavad liitu allkirjaõigusega ainuisikuliselt kõigis õigustoimingutes. Teised juhatuse liikmed esindavad liitu allkirjaõigusega kõik koos. Juhatus valib endi seast esimehe, kes on ühtlasi nõukoja liige ja esimees.
46.Juhatus teeb otsuseid koosolekul. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud juhatuse liikmetest. Igal juhatuse liikmel on otsuse vastuvõtmisel üks hääl.
47.Juhatuse pädevusse kuulub:
47.1. üldkoosoleku ja nõukoja kokkukutsumine ja selle päevakorras arutamisele tulevate küsimuste ettevalmistamine;
47.2.üldkoosoleku ja nõukoja otsuste täitmine;
47.3.liikmete liitu vastuvõtmise ning väljaastumise ja -arvamise otsustamine;
47.4.liidu aasta tegevuskava, eelarve ja aastaaruande koostamine ning nende esitamine üldkoosolekule kinnitamiseks;
47.5. liidu igapäevase majandustegevuse korraldamine, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse.
VIII Teoste registreerimise ja teostest teatamise kord
48.Liidu tegevliikmete poolt liidu loomealal loodud ja nende poolt liidule teatatud teoste kohta peab arvestust juhatus.
49.Liidu liige on kohustatud teatama tema poolt kalendriaasta jooksul liidu loomealal loodud teostest, esitades liidu juhatusele hiljemalt 31. detsembriks järgmised andmed:
49.1. teose nimetus või pealkiri;
49.2. teose lühikirjeldus;
49.3.autor(id);
49.4. loomise aasta;
49.5. autori varaliste õiguste kuuluvus;
49.6.tellija (kui on teada);
49.7. paiknemise aadress (kui on teada).
50. Juhatusel on vajaduse korral õigus nõuda liidu liikmetelt teose kohta täiendavaid andmeid, mida ei ole nimetatud punktis 38.
IX Loometoetuste ja stipendiumide maksmine
51.Loometoetuste ja stipendiumide määramine kuulub selleks eraldi moodustatud komisjoni (edaspidi – komisjon) pädevusse, vastavalt Loovisikute ja Loomeliitude seadusele.
52. Komisjoni kuuluvad vähemalt kolm liidu liiget, kes valitakse üldkoosoleku poolt kaheks aastaks kuni järgmiste valimisteni. Komisjoni töösse loometoetuste määramise otsustamisel on komisjoni liikmena kaasatud kultuuriministri nimetatud ametnik.
53. Komisjoni kutsub kokku juhatus vastavalt vajadusele.
54. Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekul osalevad vähemalt pooled komisjoni liikmetest. Loometoetuse määramise otsustamisel on komisjon otsustusvõimeline, kui selle koosolekul osaleb vajaliku kvoorumi hulgas kultuuriministri nimetatud ametnik.
55. Komisjoni otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole komisjoni koosolekul osalenud liikmetest.
56. Loometoetuse saajate registrit ning arvestust liidu poolt määratud ja makstavate loometoetuste üle peab liidu juhatus. Registrisse kannab juhatus järgmised andmed:
56.1.toetust saava loovisiku nimi;
56.2.toetuse maksmise ajavahemik;
56.3. toetuse määramise otsuse number ja kuupäev;
56.4.toetuse suurus;
56.5. toetuse maksmise lõpetamise kuupäev ja põhjus.
57. Komisjon võib määrata stipendiume liidu loomeala seisukohalt oluliseks loome-, õppe- ja teadustööks mh riigieelarvest eraldatud toetuse arvelt, kui seda toetust ei kasutata aasta jooksul täielikult loometoetuste maksmiseks vabakutselistele loovisikutele.
58.Komisjon otsustab stipendiumi eraldamist konkreetse taotluse alusel. Stipendiumi taotlemist, suurust, maksmise tingimusi ja aruande esitamise tähtaegu reguleerib „ESL loovisikute stipendiumide ja muude hüvitiste taotlemise ja maksmise kord”.
59. Stipendiumi võib taotleda liidu tegevliige, kes:
59.1.ei taotle ega saa stipendiumi samal eesmärgil ühestki teisest loomeliidust;
59.2.kellel puudub liikmemaksu- ja andmete esitamise võlgnevus liidu ees.
60. Komisjoni liige ei või hääletada, kui komisjon otsustab loometoetuse või stipendiumi määramist talle või tema lähikondlasele (abikaasale, otsejoones sugulasele, õele, vennale, õe või venna alanejale sugulasele, abikaasa otsejoones sugulasele, abikaasa õele või vennale). Käesolevas punktis nimetatud juhul ei arvestata selle komisjoni liikme häält ka esindatuse määramisel.
X Liidu vara
61.Liidu vara tekib:
61.1.liikmete liikmemaksudest ja sihtotstarbelistest maksetest;
61.2.vara kasutamisest ja tegevusest saadavast tulust;
61.3.korraldatavatest tasulistest üritustest;
61.4.juriidiliste ja füüsiliste isikute annetustest ning muudest laekumistest.
XI Raamatupidamine
62.Liit peab oma tegevuse raamatupidamisarvestust seaduses ettenähtud korras.
XII Revisjonikomisjon
63.Liidu tegevust kontrollib revisjonikomisjon.
64.Revisjonikomisjon viib läbi liidu tegevuse revideerimise ning koostab revisjoniaruande ja esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks.
XIII Lõpetamine, likvideerimine, ühinemine, jagunemine
65.Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine.
66.Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist läheb allesjäänud vara üle riigile.
67.Liidu likvideerimine, ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras.